Viimane nädal Tasmaanias

Tere
Seda blogi kirjutades istun Spirit of Tasmania laeva seitsmenda deki tagumise baari nurgadiivanis. Devonporti ja Melbourni sadamat lahutamas omavahel 426 km. Seilanud oleme juba kuus tundi ja veel kolm on jäänud, et saada üle kuue kuu jalad jälle Austraalia mandriosa pinnale. Sealt lahkudes sai ostetud ju üheotsa pilet Tasmaaniasse, kuna polnud selge, kas tahame olla kaks või kolm nädalat, kuid saatus mängis meile vingerpussi ja meelitas meid hea tööga sinna jääma lausa 27ks nädalaks. Keset helesinist ookeani tagasi vaadates Tasmaania suunas on mul natuke kahju, kuid samas olen väga elevil uue ja põneva peatüki üle oma elus, mis sai alguse juba mõned päevad tagasi peale viimase tööpäeva lõppemist, mis tähendab nüüdsest töötu seikleja elustiili.
New home and new kitchen
Nagu meile üsna kombeks on saanud, siis ilma erilise planeerimiseta otsustasime lihtsalt padavai nelja tuule suunas ajama panna ja vaadata, mis elu toob. Nüüd mandril on meil plaanis külastada mõningaid sõpru Victoria osariigis, võtta marurahulikult seda sooja suve, turisti kombel ringi vahtida, pildistada, puhata, niisama olla ja siis vaikselt hakata mööda idakallast ülespoole sõitma. Ja täpselt seal, kus meeldib, või kui rahakotti hakkab auk tekkima, sinna proovime siis jälle mõneks ajaks tööd saada ning pidama jääda.
Selle aasta kuues päev algas juba kahekümne neljandat aastat järjest minu sünnipäevaga. Hommikul tööle minnes oli tore situatsioon, mil ma olin mõned minutid enne teenindusaja avamist kohal ja mu kolleegid mulle häälekalt õnne soovisid. Kui klientidele uksed avasime, olid esimesed sisseastujad üks tore pere, keda eelmine õhtu restoranis teenindasin ja hästi jutule saime. Ka nemad olid uksetaga kuulnud minu sünnipäevast ja tulid lauldes mulle õnne soovima. Päeva algus- pole paha J
Lõunaks oli mu tööpäev lõppenud ja sai hakata tähtsat päeva nautima. Olime broneerinud endale privaatse SPA külastuse koos vahuveini ja snäkkidega. Igatahes oli SPA mõnus nagu ikka ja vahuvein keset päeva tagas hea tuju ka ülejäänud päevaks.
Spa with some sparkling wine.
Õhtuks oli mul broneeritud laud meie oma restoranis. Kuniks kõik külalised (kolleegid) saabusid, alustasime või noh, meie jätkasime ja teised alustasid paari klaasi kihisevaga. Lõpuks oli kogu seltskond ehk kümme külalist kohal ja kolisime sünnipäevapeo viisakalt restorani. Ülihea oli ikka olla vahelduseks klient, mitte teenindaja. Ja istudes seal kliendi kohal, nautides tipptasemel toitu, teenindust ja atmosfääri võin küll öelda, et olen uhke, et olen saanud sellises kohas töötada. Peale südaööd oli sobilik aeg kojuminekuks, kuigi Eesti aja järgi kestis mu sünnipäev veel 9 tundi, seega ühtekokku lausa 33 tundi jutti.
Special dessert and a  happy birthday song for me. 
Thank you for coming, my awesome friends!
Kuna midagi Eesti suve sarnast hakkas lõpuks ka Tasmaaniasse jõudma, siis andis see meile võimaluse ja motivatsiooni, et tegeleda vabas õhus erinevate tegevustega. Esmalt sai mindud kanuuga sõitma. Seda tuuri pakub meie hotell ja omadele töötajatele täitsa tasuta pealekauba. Nii me siis kolm tundi aerutades veetsimegi.
Heeyyy- hooo captain Jack (Heleen)
 
Järgmiseks otsutasime minna hobustega sõitma. Kuna meil olid ka varasemad kogemused olemas ja kaugeltki esimest korda hobuse selga ei istunud, saime me vähe isepäisemad isendid. Minu Pipi Pikksuka värvides täpiline hobu oli väga rahulik ja tundus nagu peale mugava istumise midagi muud tegema ei peagi, kuni ükshetk pani mu suksu lihtsalt tuhatnelja ajama nagu must täkk keset metsikut läänt. Hirm tuli korra ikka nahavahele, sest see hull kappas nagu pöörane. Johhaidii- johhaidaa, meenutades siinkohal Black Rockiti, Peeter Ojaga eesotsas, laulusõnu. Surusin oma jalad kõvasti jalustesse ja kannad talle ribidesse, samal ajal rakmeid tagasi tirides ja proovides sundida teda peatuma. Lõpuks ta seda ka tegi, sest ma kasutasin nö käsipiduriga külglibisemisse minemise tehnikat, tõmmates rakmeid ühele poole, mis paneb teda kohapeal ringiratast liikuma. Aga mis tal hakkas, seda ei tea. Mõtlesime, et äkki nägi ussi, aga järgmine päev ütles meie tuttav, kes tuuri läbi viis, et sama hobune oli täpselt samas kohas sama asja teinud ka järgmine päev. Sellest ühest intsidendist hoolimata oli tore.
Beautiful landscape and my crazy horse
Kohe peale ratsutamist avanes meil võimalus minna ka ATVdega sõitma, mis on rohkem minu teema, kui hobuste taltsutamine. Ma isegi ei oodanud sellelt tuurilt nii palju, aga tegelikult oli ülivinge. Masinad olid korralikud ja raja läbimine nõudis ikka väikest pingutust. Osa rajast oli kiirem kruusasõit ja ülejäänu lihtsalt üle kivide ja mudamülgaste ronimine. Vahepeal viskas porivett üle esistange ka J  Kahjuks meil nendel üritustel korralikku kaamerat kaasas polnud, niiet pildimaterjal on kesine.
Cooool!!
Viimased nädalad tööl möödusid linnulennult, treenisin enda asemele uue supervisori ja andsin ametiposti üle. Viimasel õhtul saime veel sõpradega baaris kokku ja veetsime aega. Õhtu lõpuks kogunes jällegi üsna mõnus seltskond. Ülemus kiitis meid hea töö eest ja andis mõned kingitused. Järgmisel hommikul enne lahkumist käisime veel igast osakonnast läbi, et hüvasti jätta ja see oli nii kuradi kurrrrrb! Mul viskas ikka silmist vett välja nagu nende hüvastijättudega ikka juhtub, sest tegelikult sa ju tead, et ega sa neid inimesi enam kunagi oma elus ei näe…
Pakkimisega alustasin juba nädalapäevad varasemalt, sest see tõotas tulla stressirikas, mida ta ka kahtlemata oli. Aja jooksul ikka koguneb ühte teist ja kolmandat ja kui niigi pead vähesega läbi ajama, siis on pagana kahju endast midagi maha jätta. Mingi ime läbi sai kogu elu jälle Naksitrallide kombel autosse paigutatud. Ja uus ja tundmatu seiklus võib alata.
Esialgu oli meil kokkulepitud kohtumine oma sõpradega, kellega Cradle Mountain Lodge`s tuttavaks saime, kuid kes lahkusid teisele töökohale. Nüüd lõpetasid nad ka sealse töö ja otsustasid minna hoopis Queenslandi. Igatahes otsustasime oma plaanid ühendada ja veeta mõned päevd koos Tasmaanias enne ärasõitu. Saime Chante ja Eganiga kokku Tasmaania idakaldal. Telkisime kaks ööd rannas ja nautisime töötu elu. Nii hea ja muretu on olla J

The best company-friends, ocean and wine.
Ükspäev käisime väga kuulsat Wineglass Bay´d vaatamas. See on selline must-see (peab nägema!) turismiatraktsioon Tasmaanias. Oli ilus küll. Kuna meil on nüüd peale pikka mägedes elamist soov veeta võimalikult palju aega ookeani ääres, siis ostis Kuldar endale ilma pikema aruteluta lihtsalt õngekomlekti. Esiteks ma olin pigem pahane, sest meil on niigi ruumi vähe, aga kui ta täiesti rahulikult kolm tundi oma õnge leotas ja ma sain sel ajal rahus liival vedeleda, kiitsin ostu heaks. Ei saa ka mainimata jätta, et kala ei saanud 😀
Me and Chante at the Wineglass Bay
Me and Kuldar at the Wineglass Bay
And Kuldar, me, Chante and Egan at the Wineglass Bay
Fishing??
Kuuldavasti ootab meid maismaal kohutav kuumus, no nii 46 kraadi, siis otsustasime end veel kosutada vihmametsaga. Käisime paaril lühemat sorti matkal, mis viisid läbi ürgmetsa ja puudekõrguste snajalgade koskedeni.
Rainforest

Waterfalls
Väga ootasin lavendlifarmi minekut. Olin sellest pilte näinud ja ei uskunud, et selline koht päriselt ka olemas on, ON küll! Ja see lavendlipõld oli veelgi lillam, kui ma eales arvata oleks osanud ning aroom oli veelgi tugevam, kui ma eales kujutleda oleksin võinud. Sattusime just õigel ajal, sest detsember-jaanuar on nende õitsemisaeg ja peale seda korjatakse saak ära. Esinduspoes müüdi lavendli absoluutselt kõike- kreeme, õlisid, toiduaineid, lõhnakotikesi, teed, logoga riideid, jne jne ja ülimaitsvat lillat lavendlijäätist… J

Lavender farm
Imagine the smell and beautiful blossoming lavender field
Lõbutsetud sai ka Tazmazias, mis on kogupere teemapark. Sealne liikumine toimub mööda labürinte ja iga põõsa tagant void leida mõne toreda tsitaadi. Ehitatud oli ka väike külake tuntud ehitistega.
Me and my dream princess home
Little trip to Asia and Europe
Labyrinth

Sellega lõppeb selle blogi peatükk ja pool aastat kestnud peatükk minu elus, mis viis mind elama sellesse imelisse paika nagu Tasmaania. J

Thank you Tasmania, you have been amazing!

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.