Õhtusöök Eestlaste Kombel

Kuuldavasti on Eestisse saabunud kauaoodatud suvi! Meil saab päikest üsna harva kohata viimasel ajal, siinpool maakera on asjad teistpidi ja meil on kohe kättejõudmas talv… Ehk siis jäävad temperatuurid päeval sinna 10 pügala kanti ja mõnikord on hommikuti maa härmas. Kui Eesti talvel on hommikul tööle minnes ikka veel pime ja töölt tulles juba jälle pime, siis siin on hommikud valged suhteliselt aasta läbi, küll aga läheb pimedaks juba kell viis õhtul.


Aga mitte ilmast ei soovi ma tervet postitust kirjutada. Peale tööl käimise oleme natuke ikka seltsielu ka elanud.
Mis huvitavat farmis toimunud on? Pea iga päev sünnib lehmakarja juurde mõni uus vasikas. Varsti peaks hakkama ka lambatallesid sündima.
Ühepäevane vasikas oma emaga
Austraalias on juba aegade algusest komme, et perest peresse käib lambapügaja. See on üks täppistöö. Loomulikult oskavad farmerid seda ka ise teha, kuid proffessionaalse pügaja haardest saab lammas oma kasukast lahti ca minutiga. Meie lammastelt tervet kasukat maha ei aetud, külmad tulemas. (Siin ju lautasid pole, kus soojas olla). Lühikeseks lõigati pea ümbrus, tagumised sääred ja tagumik- brasiilia bikiinilõikus J Kuna lambad peale teatud toiminguid paberit ei kasuta, siis muidu kogunevad “rosinad” villa sisse ja rikuvad müügihinna nii villal, kui lambal endal oma roojase väljanägemise tõttu. 
Pügamine ja vill, mis müügiks läheb.
“Juuksuriskäigu” protsess  on selline, kus lambad on aetud kokku ühte sulgu, “juuksur” läheb võtab ühe 60 kilose “kliendi” haardesse ja pügab elektrilise väga väga terava masinaga tal ühe kiire, kuid väga täpse liigutusega kogu pea ja näo. Teise liigutusega sääred ja tagumik. Masin on nii terav, et kui sellega tugevalt jalga sisse lõigata, siis võib lihtsalt kõõlused läbi tõmmata ja lammas tuleb hukata. Päevaga käis “juuksurisalongist” läbi 180 lammast.
Mina aitasin Lizil teha vanast okastraadist ja hobuseraudadest kunsti ka 🙂
Teine suurem töö, mille tegemisel me kaasa aitasime, oli vilja mahapanek. Kogu töö tehakse ära ühe traktoriga, mis künnab vaod ette, külvab seemne maha, muldab vao ja lõpetuseks tambib selle kinni. Kabiinis näitab kompuuter ära, millal oleks vaja puisturisse vilja juurde laadida.
Multifunktsionaalne traktor

Kuldar ja Tim traktorit putitamas ja nagu alati- missis boss, Emme hoiab asjadel silma peal.
Eelmisel neljapäeval oli peremees Timil sünnipäev. Me teadsime seda juba varem ja olime otsustanud talle kingituse teha. Nii me siis üllatasimegi teda oma külastusega vaba päeva hommikul. Kaasas tööriistakohver, mis täidetud kahes reas küpsistega (15 pakki). Tim oli äärmiselt õnnelik, et me teda meeles pidasime. Ja mis veel parem, ta armastab küpsiseid J

Cookies box (küpsise karp)
Mis huvitavat pubis toimunud on? Lõpuks panen ka mõned pildid oma töökohast kõigile vaatamiseks. 
Kohvikuala ja restoraniala

Pubiosa- jukebox, piljardisaal, pubisaal (jalkafännide lemmikpaik) ja baarilett
Sellest on nüüd juba paar nädalat tegelikult, aga väärib meenutamist igatahes. Meil on seal suur ja võimalusterohke kohvimasin. Mitte mingi kannukas, vaid selline, kus enne jahvatad oad ja siis peab kapatäie kohvi tihedaks pressima, siis masina külge panema, millest kohvi tuleb ja siis vahustama piima. See on tegelikult paras teadus, ausõna, seal on niivõrd palju väikseid nippe ja nõkse, mida igal liigutusel meeles pidada. Ja usu mind, kohvil ja kohvil on vahe! Kohvi tegijatele on lausa oma ametinimetus- barista. 
Niisiis. Ma õppisin selle masina kasutamise ära. Enne tööpäeva algust tellis kogu köök mu käest kohvid. Lähenesin ettevaatlikult masinale ja hakkasin ülima ettevaatlikusega täiuslikku kohvi valmistama oma kallitele kolleegidele. Esimesed sammud tehtud, panin kapatäie kohvi masina külge, meenutasin õpitust, et enne uue kohvi läbilaskmist, tuleb eelnevalt puhastamise nuppu vajutada. No ma siis vajutasin. Midagi ei juhtunud. 10 sekundit vaikust ja toimus tohutu plahvatus sõna otseses mõttes! Masin, seinad, põrand, mina ise, absoluutselt kõik kohad olid mu täiuslikku kohvipuru täis. Hakkasin kibekiirelt lapiga kogu ala poleerima, endal süda puperdamas sees. Suurem kaos enne vahelejäämist kõrvaldatud, asusin teisele katsele. Siis sain ka oma veast aru- puhastada tuleb ENNE, kui uue kapp alla panna. Blondiiiiin!
Pirtsutaja
Eelmine nädal oli meil tööl üldse hullumaja. Kahel järjestikusel päeval olid heategevusüritused. Ja raha neile annetada meeldib. See on vist natuke reputatsiooni küsimus ka. Et kui sa heategevusega ei tegele, siis sa nagu ei hooliks või ei raatsiks… Ühesõnaga- kogu lõunasöögi tulu annetas meie pubi vähiraviks, 4100 dollarit.
Mõtteterad pubi seinal
Ja veel häid mõtteid…
Eelmisel nädalal käisime lihtsalt uudishimust ka “Valguse festivalil”, mis toimus ehitamisjärgus olevas buddha templis. Hoonest saab äärmiselt võimas budistliku usu tempel, mille valmimist on käinud ka Dalai Laama õnnistamas. Päevasel ajal sai niisama ringi vaadata, osaleda õpitubades ja kuulata esinemisi. Kahjuks pidin minema õhtul tööle ja tõelist valguse showd ei näinudki, uudistest nägime, et oli võimas ilutulestik ja lennutati soovilaternaid.
Buddha templit kaemas
Jätkan oma joont ja postitan ikka autodest ka pilte. Seekord siis selline.
Õhtud on siin pimedad ja peale teleri vaatamise suurt teha pole. Laenutasime raamatukogust nüüd mõned raamatud, naerame, et oleme ikka head penskarid küll  J Siinkohal tervitused vanaemadele Rummule, Hattusse ja Pärnu. Ostetud sai ka kaks 1000 tükilist puzzlet- jällegi mõnus ajaviide.
Kui puzzle kokku saan, siis tuleb uus pilt
Lubasime juba pikemat aega oma pererahvale ja naabritele (peremehe vennapere) valmistada Eesti õhtusöögi. Lubadus antud, tuli hakata mõtlema, kuidas seda teoks teha, pole siin ju saada seda meie kraami. Juba mõned päevad varem pani Kuldar kapsa hapnema. Googeldades ja terve linna läbikammides leidsime esimest korda rukkileiva. Täitsa lõpp, kui hea on ikka leiva lõhn! Kui sa oled kolm kuud söönud saia, küll seemnetaga, küll ilma, küll rosinatega, küll glasuuriga, siis poest väljudes ja kahe käega leivapätsist kinnihoides valdab täielik õnnetunne.

Heeringaleib!!!
Otsisime, mis me otsisime, aga  värsket heeringat ei leidnud. Nii sai ostetud marineeritud heeringas, valmistatud Hollandis. Põltsamaa kangusega sinepit me leida ei lootnudki, nii tuli leppida nende meelest kõige tugevama Inglise sinepiga. Aimari kaasakingitud kamast plaanisin valmistada kamakreemi nagu seda Pedasel tehti, kuid see plaan läks vettvedama- siin pole ju kohupiima.
Lõppukokkuvõtteks oli meie kolmekäigulise õhtusöögi menüüs:
Eelroaks- tume rukkileib, marineeritud heeringa, punase sibula rõngaste ja hapukoorega
Pearoaks- küüslaugu, sibula, mee marinaadis sealiha, hapukapsas, küüslaugumaitseline ahjukartul peekoni tükkidega, lihaleemes küpsenud porgand
Magustoiduks- maitsestamata jogurti, vahukoore kamajook

 


Eelroog ja pearoog maitsesid neile väga. Isegi hapukapsast söödi. Kama kohta öeldi huvitav, mis tähendab tavaliselt viisakat vastest sellele, et pole just parim maitseelamus. 😀 Polnud viga, meile jäigi rohkem!
Kokk on seapraega rahul

Tegelikult oli väga tore kultuurivahetusõhtu. Nad olid väga tänulikud, et me neile sellise žesti pakkusime.
Ühtlasi hoiame ka Eesti backbackerite mainet kõrgel. Muuseas, mulle pakuti pubiomanike poolt ka sponsorship viisat, kuna nad ei taha, et ma töölt lahkuksin 🙂 
Ehk siis, kui ma tahaksin, oleksid nad valmis mulle garanteerima töökoha ja ajama korda vajalikud toimingud, et valitsuselt luba saada. 
Kena neist, et nad mu panust oma ettevõttesse nii kõrgelt hindavad, aga mul on teised plaanid. 

0 thoughts on “Õhtusöök Eestlaste Kombel

  1. Ma jumaldan su hommikust kohvivalmistamise äpardust, see oli nii vahva 😀
    Heeringaleivad ajavad konkreetselt suu vett jooksma, oeh jah.

  2. Hahhhaa, tagantjärele ajab see mindki naerma, aga tol hetkel kuuma kohviplögaga vastu vahtimist saades oli klomp kurgus 😀 Ja kui me ükskord jälle kokku saame teiega, siis teeme kõik koos ühe Eesti õhtusöögi. Meil on ju Sinu sünna veel tähistamata.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.