7 päeva äralennuni

Kolm kuud viisa kättesaamisest on möödunud ülehelikiirusega ja juba nädala pärast saab suur seiklus alguse! Viimase kuu jooksul on külastatud palju sõpru ja sugulasi, kuid ajanappuse tõttu siiski kõigiga enam kohtuda ei jõua. Oma osa ajast on võtnud ka kõigi mahajäävate asjade pakkimine ja kohustuste üleandmine. Tegin maakoju jäävale isale lausa nimekirja asjadest, mida ta tegema peab või teha ei tohi, näiteks: kasta toalilli kord nädalas! Ära sõida muruniidukiga üle maasikataimede! Ja nii edasi… ma loodan, et tagasitulles ei oota mind kuivanud potililled ja sile muruplats aiamaal.

Uuendamist vajasid ka mõned dokumendid ja kaardid, mille kehtivus järgmise aasta jooksul otsa hakkab saama. Igaks juhuks sai tehtud ka mõned volikirjad. Samuti koopiad.

Avastasin, et mul on lihtsalt niiii palju asju! Tegin südame külmaks ja kogusin kokku riided, millega ma enam ei käi või pole üldse käinud ja pakkusin neid sümboolse hinna eest sõbrannadele. Ega need aasta jooksul moodsamaks ju ei lähe. Nii mõnigi sai uue kingapaari või teksade või kleidikese võrra õnnelikumaks 🙂 Viis kilekotitäit riideid viisin ka heategevusena kirikuabisse.
Samuti ei taha ma roostetama jätta oma väikest punast Ferrarit. Panin oma truu sõbra müüki, kuid vist ei õnnestu selles kohe lahti saada. Uue peremehe otsimisega jääb üks sõber edasi tegelema.

Asjade pakkimine!
Siia tahaks lihtsalt kirjutada oehhhhh… Nagu ma juba mainisin, siis olen täielik asjade inimene. Minu suurest käekotist võib leida absoluutselt kõike, see on nagu kaubanduskeskus, kus on apteek, ilusalong,  büroomaailm, juveeliäri,  butiik ja kommipood. Vannitoas on mul rohkem potsikuid ja purke ja pudeleid ja tuube, kui vanaemal sahvris moose. Rohkem riideid, kui mul, on ilmselt ainult Zenja Fokinil. Ja nüüd kõige selle pakkimine ühte seljakotti- ilmvõimatu mu meelest! Et mitte kolmapäevaseks viimaseks pakkimiseks kogu stressi jätta, otsustasin juba varem peale hakata. Laotasin kõik oma potsikud ja kosmeetika lauale, mis sai muidugi kuhjaga täis ja hakkasin eemaldama mittevajalikke. Ja siis veel… ja veel… ja veel. Väga vajalikest asjadest jäi siiski järele kingakarbi suurune hulk asju. Meestel on lihtne- 2in1 dužigeel/šhampoon, hambaari, deodorant ja parfüüm ning ongi kõik. Kui ma endale seda 2in1 šhampooni pähe peaks panema, siis mul oleksid rastad, ilma naljata! Õnneks kinkis Viivika mulle jõuludeks reisipakendis mini juuksehooldusvahendite komplekti, aitäh 🙂 Ka ülejäänud väga vajalikud asjad villisin minipotsikutesse ümber. Valisin oma 121st küünelakist välja ainult kolm, mida kaasa võtta, selleks valikuks kulus muide tund aega. (Mul on neid seepärast nii palju, et tegelen hobikorras geelküünte paigaldamise ja hooldamisega).
Riiete pakkimisega ma veel täna oma pead ei murra, aga see on see, mis saab kõige keerulisem olema. Otsustasin, et ma ei võta kaasa väga uusi ja firmariideid, kuna tegelikult saab sealt ju kõike väga odavalt osta. Kui kohapeal olles kotis ruum otsa saab, siis pole kahju osa riideid lihtsalt ära visata. Loomulikult on mul omad lemmikud, mis ma kaasa võtan, aga siiski tuleb teha omad valikud. Hea seegi, et tegu on sooja kliimaga ja maikad ning seelikud ei võta palju ruumi. Oluline on ka see, et ei oleks kortsuvast riidest materjalid. Ühesõnaga täielik peavalu selle võta või jätaga.

Eile oli meil viimane bingoõhtu. Oleme oma kambaga viimased pool aastat pea iga kolmapäev bingot mänginud. Vahel harva on keegi nurkade mängu võitnud, kuid põhiline on just see kesknädalane kokkusaamine ja koos söömine ja koos teleka vaatamine ja lobisemine ja nalja tegemine. Seda ma jään kindlasti igatsema- Kannikese tänava pansionaadi bingoõhtuid. Aga ma ütlen, ükskord me võidame niikuinii!

Minu viimane tööpäev on alles pühapäeval, seega suurt lõpupidu, kui sellist ei tule, kuid homne õhtu on vaba ja siis on viimane võimalus midagi ette võtta. Peale seda tuleb muidugi laupäeva hommikul tööle minna ja päev vastu pidada. Kuldaril oli juba täna peale 8 aastat Ericssonis viimane tööpäev koos kuue kilo kringliga. Järgnevad päevad on juba hommikust õhtuni ajaliselt broneeritud ja mööduvad pakkides, asjade kolimisega, viimaste asjatoimetustega ja reisiks vajaliku info kogumisega, et saaks kohalejõudes kohe esmaste bürokraatlike protseduuridega peale hakata.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.