Reunion ehk Elo ja Kareliga Tasmaania ringreisil

 Tervitused!
Nagu ma eelmine kord juba mainisin, siis ootasid meid ees neli vaba päeva ja mitte ainult. Nimelt toimus üle poole aasta taaskord ühinemine Elo ja Kareliga, kellega oma reisi alguspooles Perthist läbi kõrbe Adelaidi sõitsime ja sealt edasi läksid meie teed Melbournis lahku. Meie sattusime sinna hullu muti juurde oma wwoofingut ehk vabatahtlikke farmipäevi tegema ja sealt edasi juba Timi ja Lizi juurde hea farmielu peale.

Lillelaps
All the lookouts here are worth their name.
Looduslapsed

Typical
Elo ja Karel otsisid veel mõnda aega oma farmikohta ja kannatlikkus tasus ära. Nad said tõelise Austraalia outbacki kogemuse osaliseks, töötades keset eikusagimaad suures lehma ja lamba kasvanduses. Ent pere oli tore, jäid ka nemad sinna tunduvalt kauemaks, kui hädavajalik.
Kutsusime neid endale külla ja tulidki J

Reunion
Preilid
Esimesel päeval, kui nad meile saabusid, olime meie tööl, niiet neil jäi aega meie Cradle Mountain rahvuspargis matkata. Juba järgmisel hommikul pakkisime end rõõmsalt taaskord neljakesti auto peale ja alustasime oma puhkust, võttes suuna Lääne Tasmaaniasse, mis on enamuselt vaid looduskaitseala ja teid sinna ei vii. Tegime 10 kilomeetrise matka, et näha Tasmaania kõrgeimat juga. Oli väga võimas.

124m kõrgune looduslik juga, mida sai eemalt vaadata ülikitsa ja pika rippsilla pealt.
Käisime liivaluidetes, mis laiusid mööda rannaäärt 30 kilomeetrit. Ütleme nii, et oli lõbus ja peale ülepeakaela liivas hullamist tuli veel õhtulgi püksisäärest nirinaga liiva välja.

In action
Igav liiv ja tühi väli

Sand storm

Fun!

Selle reisi läbivaks vaatamisväärsuseks olid tammid. Nimelt Härral on mingi värk nende tammidega, mis on siin tõesti üle saja meetri kõrgused, aga … no palju võib neid vahtida?? Tüdinenud!
Teine päev oli enamasti sõitmispäev üles põhjapoole ja üldiselt sadas vahelduva eduga pidevalt. Ilmale vastavalt sai tehtud üks vihmametsa matk. Õhtu lõpetuseks leidsime ühe väga mõnusa hotelli Strahani linnakeses, ookeani ääres. Alumisel korrusel oli suure kaminaga elutuba ja köök, üleval kaks suurt ja äärmiselt hubast magamistuba ning vannituba, kõik oli väga maitsekalt sisustatud ja jäime väga rahule. Maja oli pika ajalooga ja omanikud toredad. Õhtu veetsime Monopoli mängides. Hommikuks oli ilm muutunud ja nautisime oma terrassil päikesepaiste käes hommikusööki.
Meie armas hotell

Selle linna kõige populaarsem vaatamisväärsus on The Nut ehk poolsaare tipus asuv mägi. Ülesminek oli üsna otsejooneline ja võttis korralikult võhmale, aga vaated olid kenad.

The Nut
On the top of the Nut
Olympic champions greeting

Sightseeings
Edasi sõitsime mööda rannikuäärseid vaatamisväärsusi ja lõpetasime oma päeva Burnies. Selles linnas käime me üsna tihti, nimelt on see meile läheduselt teine linn, asudes vaid ja ainult 101 km kaugusel. Käisime kinos vaatamas filmi The Counceler, mida ma küll soovitada ei julge kellelegi. Ärge laske end headest näitlejatest eksitada!

Sai käidud ka vanade autode muuseumis jällegi. Seekordsed iludused olid pärit esimesest Fordi väljalaske satsist.

Vanade fordide hingeelu

Õhtu tippsündmuseks olid aga pingviinid! Meie olime neid juba ka varem näinud, kuid nad on nii imetlusväärsed, et ilmselt ei jää see viimaseks korraks. Praegusel ajal on nende pojad juba nii suured, et pistavad oma ninad pesadest välja, niiet nägime ka Lolosid ja Pepesid J

Pingviinipoiss Balbiino
Knock-knock, who`s home?
Viimasel päeval käisime shoppamas ja koobastes, mis olid päris muljetavaldavad. Käigud läksid päris kaugele ja olid hästi valgustatud, lisaks giid, kes väga entusiastlikult juurde rääkis.

Maakera sees. Underground

Alkoturistid nagu me oleme, külastasime Hellyers Road viskitehast koos tuuriga. Lõpetuseks muidugi degustatsioon. Tegelikult on see alkoholi kultuur siin lihtsalt nii teistsugune ja laialdane. Meil on ju vaid mõned tehased, kes midagi villivad, ülejäänu on üle maailma kokku imporditud. Siin aga on kõikjal veiniistandused ja muud tehased, millel on ka niiöelda cellar door, ehk siis on pidevalt külastajatele avatud. Võrreldes alkopoega on hinnad paremad, samuti valik ja loomulikult kogu õhkkond iseenesest.

Üks äraütlemata kallis ladu. Ühe tünni pealt makstakse  aktsiisiks 10 000 dollarit (7500 euri). Sisu on ka  muidugi kallis, pool liitrit algab umbes 30st eurost.
Hea kraam

Somewhere under the rainbow
Jõudsime tagasi Cradle Mountanisse ja Elo ning Karel veetsid veel viimase öö meie juures. Peale seda tuli tagasi minna töörütmi, kuid siinkohal jätan jällegi lahtised niidiotsad. Käisime vahepeal ka Tasmaania pealinnas, Hobartis uuesti. Miks ja mis?? Sellest juba järgmisel korral.

Cheers!

Uus pereliige (armuke) Canon 6D

Tervist
Siit tuleb ülepika aja üks kiirsissekanne. Et enda kirjalaiskust natukenegi põhjendada, siis loodetavasti suur enamik on juba näinud videot, mis sai lõpuks kaheksa kuud hiljem kokku monteeritud. Ühesõnga võttis selle nikerdamine palju aega ja selle valmissaamine läheb ühe blogijutuna kirja. Punkt.
Check your mailbox!
Aitab vabandustest, asja juurde! Kes veel ei ole näinud, siis esimene video esimesest seitsmest päevast Eesti-Läti-Inglismaa-Dubai-Brunei-Malaisia-Austraalia maailmaturneest sai lõpuks kokkulõigatud ja siin ta on. Loodetavasti juba peatselt on tulemas uusi episoode teleseriaalist “Soojale Maale”.

http://www.youtube.com/watch?v=ORZUgyk9964

Midagi põnevat seekord eriti toimunud ei ole. Töötähe all. Küll aga võib saladuskatte all öelda, et järgmine sissekanne tuleb küll põnev J Uus nädal toob kaasa endaga neli vaba päeva ja mitte ainult…
2in1 ehk kaks pead on ikka kaks pead.
What`s in the pocket?
Ilma kohta nii palju, et sajuste päevade arv on vähenenud. Lund ka väga tihti ei saja. Kahel päeval järjest õnnistati meid ootamatult 16 soojakraadiga. (Kaks päeva enne seda tuli lund kusjuures). Istusin päeval kella 14-16 vahel õues tüdrukutega ja tähistasime kevadet värviliste jookide ning edevate kõrte ja vihmavarjudega. Panin enne isegi 30se kaitsefaktoriga kreemi peale. Ja kui tuppa läksin, siis sain aru, et hakkan värvi muutma. Oiplinnn!!! Ma olin niii ära põlenud. Nüüd ma usun neid, kui na väidavad, et siin kohal on osooniauk. Mingi naiselik vaist vist aimas mu õnnetust ette, sest just eelmine nädal sai ostetud aloe kreem, mis jahutab päikesepõletust. Ilmselt tänu sellele ma nahka maha ei visanudki. Kohalikud muidugi naersid valge eestlase üle 🙂
I` m from cold country! And it`s not even summer jet…
Uudis! Meie perekonda lisandus ka uus liige Canon 6D kaamera, mis on hinnalisem, kui meie neljarattaline sõber, auto. Härra on oma uuest sõbrannast väga sissevõetud ning kannab teda pidevalt endaga kaasas, avab kõik uksed ja kohtleb õrnalt. J

Uue silmarõõmu koju eskortimine
Uut sõbrannat hoitakse hellalt oma ligi, proua vaadaku ise, kuidas kividel koperdamisega toime tuleb
Mõnel korral oleme ka matkamas käinud. Siinkohal rohkem midagi ei kommenteeri, kui et võhmale võttis see turnimine. Aga see oli seda väärt, veenduge ise!
The beginning of the famous Overland track (six days of hiking)
Tahaks lennata, aga mitte eriti kõrgel
Maailma serval
Kivil istus väike konn..
Kivil istus väike konn vol2

No words needed

Live music. Iga kahe nädala tagant käib meil pillimees pubis mängimas. Alati ühineb temaga ka oma töötajaskond. Saksofonil peakokk, lauljanna kontorist, vahel toovad kokapoisid ka omad kitarrid-trummid välja. Mul hakkavad juba kohalikud kantrilalulud selgeks saama.

Cheers! 😉